Krabat

                             KRABAT 

                OTFRIED PREUSSLER

Krabat oli raamat, mis rääkis ühe poisi lugu, kuidas ta sattus salapärasesse veskisse, kus tegeleti musta maagiaga. Krabat oli orb ning tal polnud peret, kuid varem oli ta koos kahe sõbraga rännanud ringi ning ööbinud erinevate inimeste juures. Kuni üks öö nägi ta und, et ta peaks minema Koselbruchi veskisse. Selllest järgmine päev ta jooksiski sõprade juurest kohta, kus hääl unes käskis. Veskis olid kummalised kombed ja rituaalid ning üsna range kord. Krabatit aitas Tonda, kes oli üks vanematest olijatest. Alati pidi veskis olema 12 poissi, muidu vesiki ei töötanud. 

Veskipoisse õpetas Meister, kes teadis musta maagia saladusi ning oli poiste vastu julm. Meister oli Vaderi teenistuses, kes ajas veskis oma süngeid asju. 

Esimest korda viis Tonda Krabati küla lähedale Lihavõtteööl ning näitas talle kuidas saab enda kehast väljuda ning ringi hõljuda. Tonda rääkis talle ka, et ei tohi mingil juhul öelda Meistrile selle inimese nime, keda armastad. Tonda armastas Worschulat, kuid Meister hukutas ta. Krabatile hakkas meeldima üks ilusa häälega külatüdruk, kes oli eeslaulja.

Aeg möödus ja veskis olid oma kombed. Peagi sai Krabatile selgeks, et igal uuel aastal leiti üks veskipoiss surnuna ja asemele tuli uus poiss. Ja nii juhtus ka Krabati hea sõbra Tondaga. Meistril oli kokkulepe Vaderiga, et iga aasta ta annab talle ühe poisi hinge või sureb ise. 

Kuid õnneks oli aastas üks kord võimalik, et kui keegi, kes armastab õpipoissi võib ta tulla ja teda vabaks paluda. Kuid selleks tuleb teha läbi üks test. Krabati tüdruk peab samuti selle testi läbima, kuid Meister teeb selle eriti raskeks. Ta muudab kõik poisid ühesugusteks- ronkadeks ja Tüdruk peab ära tundma selle, keda ta armastab. Tüdrukul õnnestub see, kuna ta tunneb, et Krabat muretseb tema pärast ja ta süda on hirmul. 

Tänu armastuse jõule, nõidus puruneb ja veski kaob.

Mulle see raamat meeldis, kuna see rääkis kõigest sellest, mis on elus oluline nagu sõprus ja headus. Armastus võidab kurja, oli selle raamatu peamine mõte. Tegelastest meeldis mulle eriti Krabat ja Tonda ning Juro. Juro eriti selle poolest, et ta mängis lollikest, aga tegelikult  oli ta veskis kõige kauem vastu pidanud. Tonda aga oli aus ning õiglane ning seisis ka teiste eest, seetõttu sai Meister ühel hetkel aru, et ta on juba liiga arukaks muutunud. Kohtumine Tüdrukuga oli kõige parem asi, mis Krabatiga üldse juhtuda sai, sest tema vaprus päästis kõigi nende hinged. 

Krabati kohta on tehtud ka film. Kahjuks suri raamatu autor selle aasta veebruaris.