Charlotte koob võrku

Charlotte koob võrku

E.B White

Üks päev, kui ma olin sorteerimas üht kasti raamatutega, leidsin sealt raamatu Charlotte koob võrku. Ma avasin raamatu ja hakkasin lihtsalt esimest lehte silmadega üle vaatama. Vaatasin ja lugesin, et ühe tüdruku isa tahtis ära tappa vastsündinud notsut, kes oli natuke äbarik. Ma lugesin edasi, kuna tahtsin teada, mis edasi saab. Kuigi ma olen väiksena filmi näinud ja tean, et notsu pääseb, siiski ei mäletanud ma filmi täielikult. Nii ma hakkasingi edasi lugema. Kuna oli näha, et see on vanas trükis raamat,    vaatasin esilehelt, et äkki on seal sees mingi pühendus. Seal seisiski: Mail-Liis Munterile. Hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja aktiivse pioneeritöö eest! 30.Mai 1981. Õppenõukogu. Selle raamatu oli kunagi mu ema 11-aastasena saanud.

      Alguses kui lugu algas, arvasin, et terve raamat räägib tüdruku elust koos põssaga nimega Wilbur. Aga edasi lugedes pidi tüdruk sea ära müüma paari dollari eest oma onule, härra Zuckermanile. Kuna notsu oli kasvanud seaks ja tüdruku talus ei olnud ruumi Wilburile. Edasi läks see lugu tüdruku onu talus. Kui Wilbur härra Zuckermani tallu saabus oli ta üksik. Kuigi ta suhtles teiste loomadega (lammaste, lehmade, hanede ja rotiga) ei olnud tal sõpra. Ükski lambatall ei tahtnud temaga mängida. Selle hetkeni kuni ühel õhtul kostis pimedusest üks hääl: „Ma olen sind terve päeva jälginud ja sa meeldid mulle. Kui sa tahad hakkan sinu sõbraks.“ See salapärane hääl kuulus ühele ämblikule nimega Charlotte. Ja muidugi said Wilbur ja Charlotte sõpradeks. Neil oli koos tore ja Wilbur oli rõõmus, et lõpuks ometi on tal sõber kellega rääkida.

             Kõik oli hästi kuni hakkas saabuma suve lõpp. Lammas rääkis, et enne talve tapetakse Wilbur ära. Aga Charlotte ei nõustunud sellega. Ta hakkas kuduma sõnu oma võrku, nagu näiteks Vahva notsu. Et päästa Wilbur.

             See raamat oli hästi südamlik ja armas. Mulle tõesti meeldis see. See raamat rääkis, et oma hea sõbra jaoks oled sa kõike valmis tegema. Ainult oli mul kahju, et Wilbur ei saanuski öelda headega oma kõige kallimale sõbrale. Öelda mida tema tundis Charlotte vastu, sest Charlotte sai talle öelda kui väga kallis Wilbur talle on.

        Raamatu lõpus tuli ka see välja, et kui alguses tahtis tüdruku isa Wilburi ära tappa, siis nüüd oli see siga talle au ja kuulsust toonud. Nii, et ära ole eelarvamustega, vaid anna alati enne võimalus.

See raamat ei olnud just põnev, seikluslik, aga kui sa otsid armast lugemist siis soovitan soojalt!