Lene Mayer-Skumanz
Lugesin raamatut "Väike faun" mille autoriks oli Lene Mayer-Skumanz. Faun on Kreeka mütoloogias maarahva ja karjuste jumal. Samuti tähendas faun ka metsavaimu, metsahaldjat. Ta elas metsades ja soodes ning talle meeldis inimesi ehmatada oma tavatu välimusega. Faunil olid teravatipulised kõrvad ja sokujalad, kuigi raamatus oli väiksel faunil inimese jalad. Veel, olid faunil väikesed sarved. Faun mängis flööti ja ilmus inimeste unenägudes. Kuna ladina keeles tähendab faun paani, siis sealt tuli sõna "paanika", just fauni ehmatamise pärast.
Raamat "Väike faun" oli armastuslugu, kus väikese fauni marmorkuju ärkas ellu iga 7 aasta tagant. Ja muutus elavaks nagu noor inimlaps. Kuid nüüd sel aastal varastasid kaks varast väikese fauni natuke enne tema ärkamist. Õnneks jõudis politsei juba vargad kinni pidada enne linnapiiri ületamist. Ja väike faun sai linnapeale ära lipsata. Linnas käies tegi faun palju häid tegusid ja aitas inimesi. Ühele lopsaka aiaga rõdule sattudes kohtus faun tüdrukuga, kelle nimi oli Carina. Tutvudes hakkasid nad koos aina rohkem aega veetma ja nii kasvas nende vastastikune kiindumus. Neil ei olnud just palju aega, sest peagi tuli faunil taas kivistuda.
"Väike faun" oli omamoodi armas lugu. Arvan, et väiksemana oleks raamat mulle rohkem meeldinud. Raamatus oli vaid kaheksakümmend lehekülge. Minu arvates ei tulnud raamatu peamine mõte väga hästi välja. Sealt raamatust võis leida küll erinevaid häid mõtteid, nagu näiteks, tee häid tegusid ja hoia loodust, aga see ei olnud nii kaasahaarav kui oleksin lootnud.
Muidugi kirjanik oli huvitavalt kirjutanud. Ta kirjutas ka mingil määral kõrvaltegelaste mõtetest, näiteks sellest kuidas politsei, kes vargaid vahistas, mõtles kuidas ta oma pruudile lilli võiks viia, mis kasvasid ta lähedal.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et "Väike faun" oli meeldiv lugemine, kuid võib olla mitte nii eriline.
No comments:
Post a Comment